Lisaja: Kristi

Kuidas ma leidsin tee joogani

Minu joogateekond algas täiesti kogemata. Kuna Eestis saab aktiivselt surfata kevadest sügiseni, siis sinna vahele jääb periood, kus tundsin puudu liikumisest ja hakkasin otsima sobivat trenni.
Sattusin Ashtanga jooga tundi, olin seal küll alguses nagu võõrkeha (trennijalatsid olid kaasa võetud, sest ma ei teadnud isegi, et joogat tehakse paljajalu, ette painutades suutsin vaevu säärtest kinni võtta, tasakaal oli olematu). Vaatamata kõigele sellele, armusin sellesse joogastiili esimesest korrast ja olen oma praktikatega (jooga kohta ei öelda trenn ja joogaõpetaja on õpetaja, mitte treener) jätkanud lühemate pausidega seitse aastat. Ma võin julgelt öelda, et ma armastan joogat vähemalt sama palju kui surfamist. Minu igapäevane joogasaal on Go Yoga Stuudio ja ma olen iga päev nii tänulik nendele naistele, kes seal õpetavad, nad teevad seda südamega.
Paar aastat tagasi tundsin, et tahan seda head asja ka teistega jagada ning osalesin Pille Eikneri Ashtanga jooga õpetaja kursusel. Esialgu hakkasin läbi viima joogatunde oma surfiklubis SUP laudadel. Tänaseks juhendan algajate joogatunde enda surfilaagrites. Ashtanga jooga ei ole lihtne, aga iga pingutus on väärt seda heaolutunnet, mis pärast tundi saad.
Kui Sa oled lisaks surfamisele huvitatud joogast, siis on just see Surfi-ja joogalaager 2023 see koht, kuhu tulla!

Kristi

Lisaja: Kristi

Taasiseseisvuspäeva tiivasurf


Taasiseseisvus päevaks lubas kagutuult. Kui ma veel woo-vaimustuses oleks, siis ma oleks kindlasti Sõrve läinud. Aga mul on ju tiivahullus ja õnneks oli enam-vähem OK prognoos ka Vana-Pärnusse. Ilm oli fantastiline jälle, 30 kraadi sooja ja 8-10 m/s, sellised suved võiks siia tulla ja jääda alatiseks 😉
Lasin Kadril ja Margol lohed üles, ütlesin neile, et kui mind Valgeranda triivimas näete, siis palun tulge autoga järgi, võtsin tiiva ja laua ning läksin vette. Ausalt, esimese tunni jooksul tekkis esimest korda masendus, eriti kui Margo ja Kadri edasitagasi rõõmsate nägudega mööda sõitsid. Mõtlesin, et natuke veel pusin ja lähen võtan lohe ja foili. Siis aga hakkas lohesid aina juurde tulema, tuul läks tugevamaks ja ma ütlesin endale, et ega 9m2 lohe jääb ka juba foili jaoks suureks ja pusisin edasi. Mingi aeg märkasin muuli juures veel üht wingi, kes ka aegajalt pikali oli ja kuidagi kergemaks läks, et ma pole ainus, kes harjutab. Algul läksin mere poole põlvili laual, tagasi püsti, tundus, et nii ei pea liiga palju kõndima, aga ma ei teagi, kas oli nii. Mingi aeg, aga nägin, kuidas Heleri juba sõidab, siis sain ka kohe motivatsiooni juurde ja hakkasin mere poole ka püsti sõitma. Mingi aeg tuli Bountz , hüüdis midagi a la „Mis sa jähmerdad, võta lohe!“, õnneks see oli siis, kui ma juba ammu selle mõtte olin maha matnud.
Kui vette läksin, siis viskasin Kadrile nalja, et ma olen seal mitu tundi. Tegelikult kujuneski nii, et olin järjest vees 4 tundi. Ma lihtsalt niiväga tahan saada niikaugele, et ma saaks sügisel juba sõita, sest siis ma ei suuda külmas vees tõenäoliselt kilomeetrite kaupa enam kõndida ja tõenäoliselt on pime ka.
Foili üles ei saanud, aga õppisin enda jaoks palju, saan nüüd chopis kohe lauale püsti, mingil määral vastutuult ja pöörata ka oskan. Õnneks ei ostnud keegi mu soodsalt müüki pandud Mitu wave`i lauda ära, mõtlesin selle ka nüüd sõitma viia, kindlasti on suureks abiks 
Kadri nutikell käskis tal peale eilset trenni 31h puhata, õnneks mul nutikella pole 😀
Väga mõnus päev oli jälle ja ma olen nii tänulik, et mul on nii mõnusad hobid. Tagasiteel olid kõigil nii head emotsioonid jälle, et otsustasime, see aasta surfamisse vahe ei jäta, käime jääpankade vahel ka, kui vaja.
NB!Pilt on sellest päevast Tarifal, kus ma teadsin, et järgmiseks õpin tiivaga surfama 😉

Lisaja: Kristi

Parim suvi tegelikult ka

Rock Runner/ Paul Nicklen Photography

Olen nüüd paar korda jälle tiivasõitu harjutamas käinud. Pärnus läks küll asi täitsa pekki. Tuul oli otse sisse ja laine nii tugev, et enne kui laualegi sain, lükkas laine foili põhja kinni. Vähemalt saime Riinaga insta reeli jaoks alguse ära filmida 😀
Lõpuks tuleb välja, et Stroomi rand on harjutamiseks kõige parem. Ühe korra käisin läänetuulega, suurema osa ajast kõndisin kaelani vees, tiib ühes käes, teise käega lükkasin lauda ja miskipärast meenus koguaeg üks Havai surfinaine, kes teeb trenni nii, et jookseb vee all suur kivi süles 😀
Tänaseks lubas kirdetuult, viskasin asjad autosse, igaks juhuks lohefoili (sellest kirjutan ka kunagi) Katariina jaoks, aga igaks juhuks ka tiiva, sest väike lootus oli, et äkki saab Stroomis tiiba proovida. Kadri oli õnneks nii armas ja võttis tiiva enda kätte, kui kilomeeter vee äärde jalutasime, ise vedasin lauda (mis hakkab iga korraga kergem tunduma :D) Veidi kahtlane tundus küll see olukord, aga kui ma juba vee juurde olin kõndinud, siis mõtlesin alla ka kohe ei anna. See sile vesi oli ka nii ahvatlev. Lauale saamine oli küll ülilihtne, sest siiamaani olen ainult lainetega proovinud. Aga nooo…. ma kõndisin täna umbes kümme korda rinnuni ulatuvas vees Rocca al Marest Stroomi. Mingi aeg juba tahtsin kaldale kõndida, aga ikkagi ei kõndinud ja tasus vaeva, sain pihta, kuidas selle asjandusega ülestuult sõita. Väga lahe, ma olen juba täiesti armunud sellesse tiiba ja foili. Veest välja juba ka paar korda veidi sain foili, aga no midagi peab järgmiseks korraks ka jääma 😀
Kui kaldale jõudsin oli Kadri juba ära läinud ja Riina ütles, et ma olen hull, olin vees 3,5 tundi 😀 Kui lohega sõitma õppisin, siis ma olingi täiesti hull selle järele, ma võisin reaalselt viis tundi järjest sõita, mu peika ütles oma sõpradele siis, et minuga on lihtne, hommikul viid randa ja õhtul tuled järgi. Tõesti, ma nüüd jälle muud ei tee, kui vahin kõikidest kanalitest tuuleinfot. Ei teagi, mis saab, kooli ja tööle ju peab sättima varsti 

Lisaja: Kristi

Tiivasurfi koolitus (iseendale)


Kuhu 2/3 suve juba kadus? Täna tuli hirm peale, et ma ei õpigi sel suvel tiivasõitu ära. Kuigi ahvatlus oli suur, võtta lohe ja foil, kruvisin hoopis oma 117L lauale foili alla. Emotsioonid on nii head, et juba vees teadsin, et kirjutan ka.
Algus oli küll masendav, sest lohega tuleb juba palju paremini välja, aga tiivaga olin vees esimesed pool tundi nagu täiesti nullist jälle. Põlvitasin seal laual, sõitsin alla tuult põhja kinni ja trampisin tagasi sügavasse vette. Mingi aeg ikka võtsin end kokku ja tõusin püsti, siis tuli entusiasm tagasi, nii lahe tunne ikka, kui püsti saad. Peamiseks takistuseks seekord said ujumisala poid, enne neid hüppasin laualt maha alati. Mingi aeg võtsin jälle end kokku ja ei hüpanud laualt maha, vaid pöörasin tiiva ja laua teisele poole, see oli üllatavalt lihtne (lohe foiliga ma seda veel teha ei oska). Et tegelikult oli isegi hea, et need poid ette jäid 😀
Kui tuul tugevam oli, siis sain veidi vastu tuult sõita, see oli ka väga mõnus tunne. See muidugi, et ma püsti sain, ei tähenda, et see foil veest välja tõusis. Aga sammuke ikka edasi ja ehk ikka tõuseb ükspäev 
Lauale soovitan kindlasti kohe leashi osta. Kui ma selle laua ostsin, siis ma isegi ei küsinud, kus leash on, sest ma olin kindel, et ma ei julge seda lauda enda külge kinnitada. Täna mõtlesin ümber, iga kord kui ma sügavamas laualt maha hüppasin, pani laud sellise hooga kalda poole, et ma ei saanud teda enne kätte kui ta põhjas kinni oli. Tagasi trampides teadsin, et järgmine kord on selle laua ja minu vahel leash. Samuti ajas muigama, kui ettevaatlikult ma esimesed korrad seda foili käsitlesin, tegelikult ta on palju sõbralikum, kui algul välja paistab. Kuigi… alguses tagusin jalgu sellega nii valusasti, et mõned järgmised korrad käisin vaid sussidega harjutamas.
Veetunde sel nädalal on mul tõenäoliselt sama palju kui terve see aasta kokku varem. Kahel päeval sõitsin Pärnus mitu tundi, eile Stroomis kolm tundi ja täna Stroomis neli tundi.
Loodetavasti on järgmisel nädalal ka see „jube tuul“ 😀

Lisaja: Kristi

Foil, tiib ja lohe

Reedel käisin jälle Harku järvel tiivasurfi harjutamas. Lõunatuul oli, mega puhanguline. Passisin seda järve ja mõtlesin vist pole hea mõte sinna kakerdama minna, aga üks vana windsurfi õpetaja tegi seal koolitust ja ütles, et muidugi mine, tuul on ideaalne. Pumpasin uue tiiva täis. 2022 tiib on ägedam, käepide on tugev ja mugavam kinni hoida.
Joonasele ja Kristiinale andsin vana tiiva ja SUP laua harjutamiseks, ise läksin foiliga. Vaatasin Joonas sai ilusti enne kõrkjaid kaldale, mõtlesin teen täpselt samamoodi. Aga kohe kui püsti sain, mõtlesin, et ah küll ma kuskil ikka kaldale saan ja lasin edasi. Lootsin, et see foil ka ikka üles tõuseb ükskord 😀
Korra veel jõudsin mõelda, et nii lihtne ongi ja järgmisel hetkel olin kõrkjates kinni. Ei saanud edasi ega tagasi. Mõtlesin seal siis mida teha, uus tiib ka 😀 Proovisin korra maha tulla, a jalad põhja ei ulatunud, samas foil oli kõrkjates kinni, kuhugi poole ei liikunud. Lõpuks lasin tiiva tühjaks ja üritasin kõrkjate vahelt kaldale saada. Võimatu üritus selle suure varustusega. Kaalusin korra, et jätan varustuse sinna ja kõnnin ise välja (Kurat teab ainult kuhu ma sealt saanud oleks ja varustus oleks ikkagi kõrkjatesse jäänud). Proovisin siis ikkagi foili tagasi sügavasse vette lükata ja ise kätega aerutada, aga täiesti võimatu oli see, tuul tundus nagu 10m/s. Ei teagi, mis ma oleks üksi teinud, aga lõpuks tuli Joonas SUP lauaga, võttis kõigepealt tiiva ja viis kaldale, siis foili. Ise läksin läbi kõrkjate, jõudsin kellegi lõkkeplatsile ja lõpuks tuttavale teele.
Kell viis pidin juba SUP jooga tundi andma ja mõtlesin, et rohkem küll ei lähe, et vedas, et kaldale sain. Aga samas ilm oli super ja puhanguti tuul ka väga hea. Natuke päevitasin, ajasin uuesti kalipso selga ja juba olin uuesti laual. Jälle sain tunda, mida mu lohesurfi õpilased tunnevad, kui ma neil ei luba kaugele sõita ja käsin hoopis kontrollitult sõita. Täpselt nii ma nüüd harjutasin, et enne kõrkjaid ikka kaldale saaks, korra püsti ja juba kätega aerutades tagasi.
Paar päeva hiljem oli plaan jälle tiib võtta. Aga kuidagi kurvalt vaatas mind lohesurfi foili laud. Haarasin hoopis selle autosse. Eelmisel aastal sain foiliga mõned korrad harjutada ja lõpuks juba mõned pikemad triibud teha. Suve alguses läksin ulja enesekindlusega uuesti Stroomi harjutama. Täitsa pekkis, kohe kui lauale sain, olin kõhuli. Hull masekas tuli peale, mõtlesin, et kuidas selline taandareng ja, et nii kallist varustust ei taha keegi isegi osta ära mult 😀 Jonniga proovisin tund aega veel, kuni olin nii väsinud ja täiesti trööstitult läksin kaldale. Kristiinile veel üritasin nalja visata, et varustusel peab midagi viga olema. Surftownist siis Siim tuli ka uudistama. Juuksevärv mul on ikka õigesti valitud, ma olingi foili tagurpidi alla pannud.
Seekord läks hästi. Läksin kohe kaugele ära. Vesi oli täiega mõnus, selge ja läbipaistev, kuuma ilmaga mõnusalt jahutav. Paremale sain kohe sõitma, vasakule veits kehvemini, aga sõitsin. Üliäge oli. Pööramiseks istun ikka maha nagu algajad ikka. Aga superkogemus oli. See poolteist tundi oli kõiki neid eelmisi katsumusi täiega väärt!

Lisaja: Kristi

Kuidas ma otsast alustasin

Huvitav, kas Tuulejumal paneb algajaid nimelt proovile. Nüüd, kui mul lõpuks kolm vaba päeva, siis mida pole, on tuul. Prognoos lubas 2m/s. Tõenäoliselt vanaemalt päritud kangusega, ma ikkagi vedasin wingi ja foili autosse, võtsin Stoomist pumba ja kalipso, kutsusin Anu kaasa ja läksin Harku järve äärde tuult ootama. Tuul tuligi, lausa 4-5m/s võibolla 😀 Mõtlesin, et hullem ikka ei saa olla, kui need kaks esimest korda, kui Stroomis harjutasin. Seal ma sain korralikult kätega aerutada vastu tuult, siis korra põlvili, ühe korra isegi püsti ja juba ma olingi põhjas kinni jälle, et hakata tagasi aerutama. Esimesel korral, ma ei teadnud isegi seda, et tiib tuleb samal ajal jalgade alla panna.
Täna oli tegelikult juba päris äge. Järvel on ikka palju mõnusam harjutada, paar sammu ja juba oled sügaval vees. Aerutasin poide vahelt välja ja siis üritasin tiiva abil natuke vastu tuult pressida, kahjuks niipalju tuult polnud, aga püsti sain ja allatuult järve teisele kaldale. Paar korda aerutasin järve keskele tagasi kätega ja jälle foili ja tiivaga allatuult. Mingi aeg olin juba nii väsinud, et hakkas kätega aerutades tunduma, et seisan paigal ja kuhugi ei liigu. Õnneks oli Kalev Anule SUP-laua sokutanud ja Anu oli mul üsna lähedal, võtsin SUP-laua sabast kinni ja päris mugav sõit oli. Pakkusin küll Anule vahetust ka, aga ta ütles, et tunneb end kindlamini SUP laual 😀
Vahepeal käis vetelpääste paat küsimas, kas meil on kõik OK, muidugi me ütlesime, et OK, me oleme ju surfinaised. Nüüd ma siis hoian pöidlad pihus, et järgmistel puhkepäevadel oleks tuul. Ausalt öeldes igatsen ma juba väga ka Häädemeestet ja lohe.

Lisaja: Kristi

Aerusurf ehk SUP

SUP
SUP

Reisimine on keeruline ja tuleb leida uusi puhkamise ja vaba aja veetmise väljundeid. Üks äge ja aina enam populaarsust koguv vaba aja veetmise liik on suppamine ehk aerusurf. See pakub palju erinevaid võimalusi, võid lihtsalt siledal veel liuelda, ekstreemsetess lainetesse hullama minna, SUP-joogat ja SUP-fitnessi harrastada, rabamatkadel osaleda, otse päikeseloojangusse sõita, SUP-maratonil osaleda.
Suppamine hoiab Sind heas vormis ning treenib kogu keha. Boonusena on sel treeningul alati fun factor juures ja treening on alati nauditav.
Aerusurfiga saavad hakkama kõik. Kui oled algaja, võta aerusrfi koolitus või liitu mõne surfiklubi juures pakutava õhtuse SUP-matkaga, seal on juhendaja kaasas, kes annab esimesi näpunäiteid ja hoiab Sul kogu matka jooksul silma peal. Alustuseks sobib suur ja stabiilne laud.
Kui soovid juba intensiivsemat treeningut, siis võid minna laineid püüdma või teha korraliku intervall- treeningu, näiteks 5 minutit soendust, 10 minutit kiiret aerutamist, 10 minutit aeglast aerutamist, 2 minutit lõõgastust .
SUP-jooga ja SUP-fitness treenivad lisaks tavapärastele lihastele veel lihaseid, mida vajad tasakaalu hoidmiseks ja teevad seega harjutused intensiivsemaks. SUP-jooga ja SUP-fitnessi tunde leiad ka surfiklubide tunniplaanidest.
Kui mõtled oma laua soetamisele, kaalu läbi hoolega, millist lausa Sul vaja on ja kas oled valmis selleks, et lauda igalepoole kaasa vedada ning täis pumbata ning kas sul on kodus võimalus laua kuivatamiseks. Kui Su suppamised piirduvad mõnikord mõnusa merelkäigu või rabamatkaga, siis kindlasti on mõistlikum lauda rentida. Kui oled arusaamisele jõudnud, et suppamine on su tõsine kirg ja armastus, vali laud vastavalt oma eelistustele ja naudi iga mõnusat elamist, mida aerusurf pakub!

Lisaja: Kristi

SUP jooga Stroomi rannas


Joogasse olen armunud olnud juba seitse aastat. Kolm aastat tagasi avastasin enda jaoks SUP jooga ja eelmisel suvel alustasin SUP jooga praktikate juhendamist Stroomi rannas. Nüüd ei jõua suve ära oodata, et praktikatega uuesti alustada.

Kõik juba teavad, et jooga rahustab meeli ja hoiab keha vormis, aga kui sinna lisada veel värske mereõhk ja uued väljakutsed, mida nõuab SUP laual tasakaalu hoidmine, siis on tulemus lausa fantastiline.
Mis siis täpsemalt on SUP jooga? SUP jooga on joogapraktika SUP laual, mida viiakse läbi mõnel veekogul. SUP jooga kasulikkus on uute lihaste tugevdamine, stressi maandamine (merekohin, linnulaul vms looduse hääled), painduvuse ja tasakaalu arendamine, uute hingamistehnikate õppimine.

SUP joogat on ideaalne teha peegelsiledal veel väga sooja ilmaga. Kuna me elame Eestis, siis kuumade rannailmadega meid isegi südasuvel tihti õnnistatud pole ja merevesi ka just peegel pole, siis olen oma SUP jooga tunnid kohandanud vastavalt ilmadele, siledal veel teeme keerulisemaid harjutusi, lainetes kohandan harjutused lainete järgi. Kõik osalejad saavad selga kalipso.

SUP jooga ühendab endas suppamise, jooga ja meditatsiooni ja on kindlasti üks parimaid lõõgastusi meie praegusel heitlikul ajal.

SUP jooga tunnid Stroomi rannas, Stroomi Surfiklubis algavad kohe, kui ilmad seda lubavad. Kui oled huvitatud, jälgi meie FB lehte, kus anname jooksvalt teada oma tegemistest.

Kristi 03.04.2021

Lisaja: admin

Stroomi Jõulusurf

Ei ole veel asju kokku pakkinud Keenia reisi oodates. Pigem tekkis täna merel mõte, et miks ma üldse nii kaugele peaks sõitma, kui kodus ka terve talve surfata saab.

Vahepeal on neli sõidupäeva olnud, kolm väga head ja üks nooo…  Tegelikult selle ühe päästis ka päikesepaisteline ilm ja väga ägedad lained. Selliseid laineid polegi varem Stroomis näinud, võiks isegi öelda swell… Kuskil merel oli tohutu tuul, aga randa jõudis vaid suur laine.

Loe edasi “Stroomi Jõulusurf”