Lisaja: Kristi

Taasiseseisvuspäeva tiivasurf


Taasiseseisvus päevaks lubas kagutuult. Kui ma veel woo-vaimustuses oleks, siis ma oleks kindlasti Sõrve läinud. Aga mul on ju tiivahullus ja õnneks oli enam-vähem OK prognoos ka Vana-Pärnusse. Ilm oli fantastiline jälle, 30 kraadi sooja ja 8-10 m/s, sellised suved võiks siia tulla ja jääda alatiseks 😉
Lasin Kadril ja Margol lohed üles, ütlesin neile, et kui mind Valgeranda triivimas näete, siis palun tulge autoga järgi, võtsin tiiva ja laua ning läksin vette. Ausalt, esimese tunni jooksul tekkis esimest korda masendus, eriti kui Margo ja Kadri edasitagasi rõõmsate nägudega mööda sõitsid. Mõtlesin, et natuke veel pusin ja lähen võtan lohe ja foili. Siis aga hakkas lohesid aina juurde tulema, tuul läks tugevamaks ja ma ütlesin endale, et ega 9m2 lohe jääb ka juba foili jaoks suureks ja pusisin edasi. Mingi aeg märkasin muuli juures veel üht wingi, kes ka aegajalt pikali oli ja kuidagi kergemaks läks, et ma pole ainus, kes harjutab. Algul läksin mere poole põlvili laual, tagasi püsti, tundus, et nii ei pea liiga palju kõndima, aga ma ei teagi, kas oli nii. Mingi aeg, aga nägin, kuidas Heleri juba sõidab, siis sain ka kohe motivatsiooni juurde ja hakkasin mere poole ka püsti sõitma. Mingi aeg tuli Bountz , hüüdis midagi a la „Mis sa jähmerdad, võta lohe!“, õnneks see oli siis, kui ma juba ammu selle mõtte olin maha matnud.
Kui vette läksin, siis viskasin Kadrile nalja, et ma olen seal mitu tundi. Tegelikult kujuneski nii, et olin järjest vees 4 tundi. Ma lihtsalt niiväga tahan saada niikaugele, et ma saaks sügisel juba sõita, sest siis ma ei suuda külmas vees tõenäoliselt kilomeetrite kaupa enam kõndida ja tõenäoliselt on pime ka.
Foili üles ei saanud, aga õppisin enda jaoks palju, saan nüüd chopis kohe lauale püsti, mingil määral vastutuult ja pöörata ka oskan. Õnneks ei ostnud keegi mu soodsalt müüki pandud Mitu wave`i lauda ära, mõtlesin selle ka nüüd sõitma viia, kindlasti on suureks abiks 
Kadri nutikell käskis tal peale eilset trenni 31h puhata, õnneks mul nutikella pole 😀
Väga mõnus päev oli jälle ja ma olen nii tänulik, et mul on nii mõnusad hobid. Tagasiteel olid kõigil nii head emotsioonid jälle, et otsustasime, see aasta surfamisse vahe ei jäta, käime jääpankade vahel ka, kui vaja.
NB!Pilt on sellest päevast Tarifal, kus ma teadsin, et järgmiseks õpin tiivaga surfama 😉

Lisaja: Kristi

Parim suvi tegelikult ka

Rock Runner/ Paul Nicklen Photography

Olen nüüd paar korda jälle tiivasõitu harjutamas käinud. Pärnus läks küll asi täitsa pekki. Tuul oli otse sisse ja laine nii tugev, et enne kui laualegi sain, lükkas laine foili põhja kinni. Vähemalt saime Riinaga insta reeli jaoks alguse ära filmida 😀
Lõpuks tuleb välja, et Stroomi rand on harjutamiseks kõige parem. Ühe korra käisin läänetuulega, suurema osa ajast kõndisin kaelani vees, tiib ühes käes, teise käega lükkasin lauda ja miskipärast meenus koguaeg üks Havai surfinaine, kes teeb trenni nii, et jookseb vee all suur kivi süles 😀
Tänaseks lubas kirdetuult, viskasin asjad autosse, igaks juhuks lohefoili (sellest kirjutan ka kunagi) Katariina jaoks, aga igaks juhuks ka tiiva, sest väike lootus oli, et äkki saab Stroomis tiiba proovida. Kadri oli õnneks nii armas ja võttis tiiva enda kätte, kui kilomeeter vee äärde jalutasime, ise vedasin lauda (mis hakkab iga korraga kergem tunduma :D) Veidi kahtlane tundus küll see olukord, aga kui ma juba vee juurde olin kõndinud, siis mõtlesin alla ka kohe ei anna. See sile vesi oli ka nii ahvatlev. Lauale saamine oli küll ülilihtne, sest siiamaani olen ainult lainetega proovinud. Aga nooo…. ma kõndisin täna umbes kümme korda rinnuni ulatuvas vees Rocca al Marest Stroomi. Mingi aeg juba tahtsin kaldale kõndida, aga ikkagi ei kõndinud ja tasus vaeva, sain pihta, kuidas selle asjandusega ülestuult sõita. Väga lahe, ma olen juba täiesti armunud sellesse tiiba ja foili. Veest välja juba ka paar korda veidi sain foili, aga no midagi peab järgmiseks korraks ka jääma 😀
Kui kaldale jõudsin oli Kadri juba ära läinud ja Riina ütles, et ma olen hull, olin vees 3,5 tundi 😀 Kui lohega sõitma õppisin, siis ma olingi täiesti hull selle järele, ma võisin reaalselt viis tundi järjest sõita, mu peika ütles oma sõpradele siis, et minuga on lihtne, hommikul viid randa ja õhtul tuled järgi. Tõesti, ma nüüd jälle muud ei tee, kui vahin kõikidest kanalitest tuuleinfot. Ei teagi, mis saab, kooli ja tööle ju peab sättima varsti 

Lisaja: Kristi

Tiivasurfi koolitus (iseendale)


Kuhu 2/3 suve juba kadus? Täna tuli hirm peale, et ma ei õpigi sel suvel tiivasõitu ära. Kuigi ahvatlus oli suur, võtta lohe ja foil, kruvisin hoopis oma 117L lauale foili alla. Emotsioonid on nii head, et juba vees teadsin, et kirjutan ka.
Algus oli küll masendav, sest lohega tuleb juba palju paremini välja, aga tiivaga olin vees esimesed pool tundi nagu täiesti nullist jälle. Põlvitasin seal laual, sõitsin alla tuult põhja kinni ja trampisin tagasi sügavasse vette. Mingi aeg ikka võtsin end kokku ja tõusin püsti, siis tuli entusiasm tagasi, nii lahe tunne ikka, kui püsti saad. Peamiseks takistuseks seekord said ujumisala poid, enne neid hüppasin laualt maha alati. Mingi aeg võtsin jälle end kokku ja ei hüpanud laualt maha, vaid pöörasin tiiva ja laua teisele poole, see oli üllatavalt lihtne (lohe foiliga ma seda veel teha ei oska). Et tegelikult oli isegi hea, et need poid ette jäid 😀
Kui tuul tugevam oli, siis sain veidi vastu tuult sõita, see oli ka väga mõnus tunne. See muidugi, et ma püsti sain, ei tähenda, et see foil veest välja tõusis. Aga sammuke ikka edasi ja ehk ikka tõuseb ükspäev 
Lauale soovitan kindlasti kohe leashi osta. Kui ma selle laua ostsin, siis ma isegi ei küsinud, kus leash on, sest ma olin kindel, et ma ei julge seda lauda enda külge kinnitada. Täna mõtlesin ümber, iga kord kui ma sügavamas laualt maha hüppasin, pani laud sellise hooga kalda poole, et ma ei saanud teda enne kätte kui ta põhjas kinni oli. Tagasi trampides teadsin, et järgmine kord on selle laua ja minu vahel leash. Samuti ajas muigama, kui ettevaatlikult ma esimesed korrad seda foili käsitlesin, tegelikult ta on palju sõbralikum, kui algul välja paistab. Kuigi… alguses tagusin jalgu sellega nii valusasti, et mõned järgmised korrad käisin vaid sussidega harjutamas.
Veetunde sel nädalal on mul tõenäoliselt sama palju kui terve see aasta kokku varem. Kahel päeval sõitsin Pärnus mitu tundi, eile Stroomis kolm tundi ja täna Stroomis neli tundi.
Loodetavasti on järgmisel nädalal ka see „jube tuul“ 😀