Taasiseseisvuspäeva tiivasurf

Taasiseseisvus päevaks lubas kagutuult. Kui ma veel woo-vaimustuses oleks, siis ma oleks kindlasti Sõrve läinud. Aga mul on ju tiivahullus ja õnneks oli enam-vähem OK prognoos ka Vana-Pärnusse. Ilm oli fantastiline jälle, 30 kraadi sooja ja 8-10 m/s, sellised suved võiks siia tulla ja jääda alatiseks 😉
Lasin Kadril ja Margol lohed üles, ütlesin neile, et kui mind Valgeranda triivimas näete, siis palun tulge autoga järgi, võtsin tiiva ja laua ning läksin vette. Ausalt, esimese tunni jooksul tekkis esimest korda masendus, eriti kui Margo ja Kadri edasitagasi rõõmsate nägudega mööda sõitsid. Mõtlesin, et natuke veel pusin ja lähen võtan lohe ja foili. Siis aga hakkas lohesid aina juurde tulema, tuul läks tugevamaks ja ma ütlesin endale, et ega 9m2 lohe jääb ka juba foili jaoks suureks ja pusisin edasi. Mingi aeg märkasin muuli juures veel üht wingi, kes ka aegajalt pikali oli ja kuidagi kergemaks läks, et ma pole ainus, kes harjutab. Algul läksin mere poole põlvili laual, tagasi püsti, tundus, et nii ei pea liiga palju kõndima, aga ma ei teagi, kas oli nii. Mingi aeg, aga nägin, kuidas Heleri juba sõidab, siis sain ka kohe motivatsiooni juurde ja hakkasin mere poole ka püsti sõitma. Mingi aeg tuli Bountz , hüüdis midagi a la „Mis sa jähmerdad, võta lohe!“, õnneks see oli siis, kui ma juba ammu selle mõtte olin maha matnud.
Kui vette läksin, siis viskasin Kadrile nalja, et ma olen seal mitu tundi. Tegelikult kujuneski nii, et olin järjest vees 4 tundi. Ma lihtsalt niiväga tahan saada niikaugele, et ma saaks sügisel juba sõita, sest siis ma ei suuda külmas vees tõenäoliselt kilomeetrite kaupa enam kõndida ja tõenäoliselt on pime ka.
Foili üles ei saanud, aga õppisin enda jaoks palju, saan nüüd chopis kohe lauale püsti, mingil määral vastutuult ja pöörata ka oskan. Õnneks ei ostnud keegi mu soodsalt müüki pandud Mitu wave`i lauda ära, mõtlesin selle ka nüüd sõitma viia, kindlasti on suureks abiks 
Kadri nutikell käskis tal peale eilset trenni 31h puhata, õnneks mul nutikella pole 😀
Väga mõnus päev oli jälle ja ma olen nii tänulik, et mul on nii mõnusad hobid. Tagasiteel olid kõigil nii head emotsioonid jälle, et otsustasime, see aasta surfamisse vahe ei jäta, käime jääpankade vahel ka, kui vaja.
NB!Pilt on sellest päevast Tarifal, kus ma teadsin, et järgmiseks õpin tiivaga surfama 😉